Uudised

Keskkonnaamet on alustanud vesikondade veemajanduskavade ellurakendamise tegevuskavade koostamist

Eesti territoorium on jaotatud vastavalt valgala printsiibile kolmeks vesikonnaks: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond.
Keskkonnaamet koostab meetmeprogrammi rakendamiseks iga vesikonna kohta meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava veemajanduskavas seatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Tegevuskava eesmärk on läbi meetmete rakendamise saavutada veekogumite hea seisund aastaks 2015. Tegevuskava koostamisse kaasab Keskkonnaamet vesikonna territooriumil asuvaid maavalitsusi, kohalikke omavalitsusi ning teisi asjast huvitatud osapooli veemajanduskava rakendamiseks moodustatud vesikonna töörühma kaudu. Meetmeprogrammi rakendamist korraldab keskkonnaministri poolt moodustatud veemajanduskomisjon.
 

Karula-Pikkjärve maastikukaitsealal kaitsekorralduskava I koosolek

22.02 kell 10 toimub Lüllemäe kultuurimajas Karula-Pikkjärve maastikukaitsealal kaitsekorralduskava I koosolek.

Koosolekul arutatakse läbi kaitseala väärtused, mõjutegurid ja probleemid. Osalema on kutsutud Keskkonnaameti, RMK, Karula vallavalitsuse ja huvigruppide esindajad.

Kaitsekorralduskava koostatakse looduskaitsetööde planeerimiseks ning selles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ja maht ning kava elluviimise eelarve.

Karula-Pikkjärve maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on Karula-Pikkjärve kui looduslikult rohketoitelise järve ja seda ümbritseva maastiku kaitse ja säilitamine. Kava koostab Keskkonnaameti tellimusel Eestimaa Looduse Fond.

Lisainfo:

Reet Reiman, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialist, reet dot reiman at keskkonnaamet dot ee, tel. 786 8371

Pille Tomsonilt, Eestimaa Looduse Fond, tomsonpille at gmail dot com, tel. 52 60618

Keskkonnaharidus uurimise all

Keskkonnaamet alustab uuringutega, mis aitavad välja selgitada õpetajate, õppejõudude ja koolivälise keskkonnahariduse spetsialistide täiendkoolitusvajadust ning õppevahenditega varustatust. Samuti uuritakse keskkonnahariduse koostöövõrgustikku, kirjeldatakse võrgustikus osalejate rolle, ootusi ja võimalusi, kuidas koostöövõimekust tõsta. Uuringute alusel töötatakse edaspidi välja täiendkoolituskavad säästva arengu lõimimiseks õppetegevusse kõigil haridusastmetel ja saadakse ülevaade olemasolevatest ja praktikas tunnustust leidnud õppevahenditest.

Uuringut korraldab Keskkonnaameti tellimusel OÜ Cumulus Consulting ja seda rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi (ESF) programmist "Keskkonnahariduse arendamine“. Uuringute tulemustega saab alates augustist tutvuda keskkonnaameti kodulehel.

„Loodame, et uuringud annavad põhjaliku ülevaate Eesti keskkonnahariduse hetkeseisust ja arenguvõimalustest. Kuna keskkonnateadmised on üheks võtmepädevuseks kohanemisel muutuvas maailmas ja keskkonnaprobleemide ennetamisel, siis on kõige aluseks just koolitajate koolitamine. Palume kõigil ankeedi saajatel kindlasti sellele vastata, sest vaid sel juhul on võimalik saada olukorrast terviklik ülevaade ja koostada asjakohased täiendkoolituskavad,“ ütles Keskkonnaameti peaspetsialist-programmijuht Kristjan Sahtel.

Programm „Keskkonnahariduse arendamine“ annab tõuke keskkonnahariduse arendamisele nii üld- kui ka koolivälises hariduses. Programmiga täiustatakse keskkonnahariduse koostöövõrgustikku, et riiklikel õppekavadel põhinev ja kooliväline keskkonnaharidus toetaks teineteist ning keskkonnahariduse areng Eestis oleks süsteemne ja kestev. Programmi elluviija volitused andis keskkonnaminister Keskkonnaametile jaanuaris 2011 ja programmi lõpp on plaanitud 2015. aasta augustisse ning rahaline maht on 3 195 580 eurot, millest 85% on ESFi vahendid.

Lisainfo: Kristjan Sahtel, Keskkonnaameti peaspetsialist–programmijuht, tel. 522 8224, kristjan dot sahtel at keskkonnaamet dot ee