Keskkonnamõju hindamine
Igasugune inimtegevus mõjutab keskkonda, osade tegevustega kaasnev mõju võib seejuures olla oluline. Üks võimalusi ennetada negatiivseid tagajärgi, on enne tegevuse elluviimist hinnata selle mõju.
Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, et nii nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuse tagajärgi. Eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi, teha ettepanekuid sobivaima lahendusvariandi leidmiseks ning võimaldada mõju hindamise tulemusi kasutada lõppotsuste tegemisel.
Keskkonda tuleb mõista laiemas tähenduses - lisaks looduskeskkonnale hinnatakse tegevuse mõju ka inimeste tervisele ja heaolule, samuti kultuuripärandile ja varale. Keskkonnamõju hindamise protsess on avalik, kõikidel isikutel on võimalik selles osaleda (tutvuda materjalidega, esitada ettepanekuid ja märkusi).
Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi, kui tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju; hindamise algatamine on teatud juhtudel õigusaktidega nõutud, kuid paljudel juhtudel on tegemist kaalutlusotsusega.
Keskkonnamõju hindamised jagunevad kaheks:
- keskkonnamõju hindamine ehk KMH, mis saab üldjuhul alguse tegevusloa taotlusest ning mille tulemus on ka hiljem tegevusloaga seostatav
- keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH, mis viiakse läbi strateegiliste planeerimisdokumentide (nt planeeringute, arengukavade, strateegiate jt) koostamisel.
Kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura alale, tuleb KMH või KSH käigus läbi viia nn Natura-hindamine.
Kui võib kaasneda oluline mõju mõne teise riigi keskkonnale, tuleb arvestada piiriülese keskkonnamõju hindamise erisusega.
Avalikul väljapanekul olevad keskkonnamõju hindamise programmid ja aruanded on kättesaadavad Keskkonnaameti veebilehel.
